Studying vs. sleeping

Thomas valis nimelt ühe peatee, kus sai kiirust üleval hoida. Mõne aja pärast peatus mees soovitud koha juures. "Ohh, ei läinudki nii halvasti," lausus Tom, suur irve näol. Ta oli enda ratta seljast ainult ühel korral juhtunud ja õnnetus oli tingitud sellest, et teda rammiti külje pealt.

Kui masin peatus, ei lasknud Aislinn endiselt lahti, hoides kramplikult Alexi ümbert kinni. See oli hirmus. Eriti veel kuna kiirus oli niii üleval... Vedas, et ta vahepeal ropsi ei pannud, eriti veel, kui nägi, kuidas kõrval olevad majad ja esemed niivõrd kiirelt möödusid.

Thomas vaatas üle õla. Neiu oli näost üpris kahvatu. "On kõik korras?" küsis mees natuke murelikumalt. Oli see ta esimene kord mootorratta otsas? Vist küll. Mees lootis et neiu ei kuku kokku, mõnele inimesele võis sõit küll nii mõjuda.

Aislinn noogutas ning eemaldas seejärel käed ümber Alexi. Ta ajas selja korra sirgu ning ronis seejärel mootorratta seljast maha, kõikudes enne veel pisut. "Tänks," pomises ta, üritades endiselt veel maaga uuesti ära harjuda.

Thom hüppas kiirelt mootorrattalt maha ja toetas neiut. "Ookei, sul oli see esimene sõit, eks?" küsis mees. Thomas aitas Aislinnilt kiivri peast võtta ja küsis. "Ma ilmselt aitan su ukseni ära, kukud veel või midagi," arvas Tom.

"On see siis nii ilmselge?" küsis Aislinn, üritades ka korra muiata. Kui Alex talt kiivri peast võttis, sasis neidis pisut enda juukseid, et need taas loomulikumad välja näeksid. Ta naeratas kutile ning pöördus siis välisukse poole. No ta siiski elas korteris, nii et peale selle ukse oli tal vaja ka ülesse minna..

Thomas võttis kiivri ühte kätte ja hoidis teist neiu pihal. "Mitmes korrus?" küsis Tom. Sai vähemalt Aislinni üles saata teades, et ta ei kuku. Tom muigas, ta nägi ise esimest korda, et kellelgi hakkas tema sõidust nii paha. Ei tohtinud seda 'eilse ostmise' juttu välja mõelda.

"Viies," vastas Aislinn, toetudes ise kergelt vastu Alexit, sest pea käis endiselt ringi. "Aga meil on lift ka.. kui see just jälle katki pole," lausus ta, minnes seejärele edasi esikusse. Ta liikus juba lifti poole, aga juba kaugel oli näha punast silti "Ei tööta". Neidis ohkas kergelt. "Jap, me peame siiski trepist minema," lausus ta.

Thomas muigas. Tema õnn. "Pole probleemi," lausus mees noogutusega ja hakkas koos Aislinniga üles kõndima. "Tegelikult ma ei rääkinud päris tõde. See mootorratas on minu käes paar aastat olnud," lisas Tom, huuled naeratuseks kaardumas.

Aislinn kõndis aegamisi Alexi kõrval samuti trepist ülesse, kuid tema lauset kuuldes jäi ta hetkeks seisma ning viis pilgu kutile. Issand kui piinlik. Ja tema oli veel tugevamalt tema külge klammerdunud, sest kartis eelseisvat sõitu. "Tore, et mainisid," turtsatas ta, liikudes jälle edasi.

"C´mon, ma ei arvanud, et sul esimene kord on. Kas sind polegi siis poisid motikatega sõidutanud, et sinu heakskiitu ära teenida?" küsis Thomas muigega. See tugev klammerdumine tundus mehele üsna tavalisena, sest mõni ei olnud harjunud selliste sõitudega.

Aislinn pööritas selle peale silmi. Kah vabandus.. Ja mis puutus nendesse poistesse, siis.. "Mu heakskiitu ei püüta just igapäevaselt," mainis ta, "ja üldse - kust on tulnud selline arvamus, et kõigile tüdrukutele meeldivad hirmsasti motikat ja nendega sõitmine? Oleksid sa näiteks Mercedesega tulnud, vot siis oleks juba asi teine." Neidis jäi vait. Mis siis teisiti oleks, ah? Ta ei tuiguks siin niiviisi nagu oleks täis?

"Ei meeldi siis või? Aiii, mul on Mustang Cobra...68-nda aasta väljalase," rääkis Tom. "Mis Mercedest sa siis jumaldad?" tahtis Thomas seejärel teada. Mustang oli mehe lemmik ja see ei olnud ka Divisioni oma. See oli täitsa enda oma. Division jagas autosid ja mootorrattaid, millega käidi missioonidel ja motikas jäetigi ta kätte.

Aislinn ilmselgelt ei rääkinud auto keelt, nii et see nimetus ei öelnud talle väga midagi. Umbes mingi pilt tuli ette.. nagu Mustangid ikka. "Mina ei tea neid erilisi marke," lausus neidis, "mulle lihtsalt meeldivad Mercedesed." Ja Lamborghinid. Ja Porsched. Ilusad autod, noh.

Thomas noogutas. "Kuidas sul on, parem?" küsis Tom. "Loodetavasti ei hoia see sõit sind edaspidi mootorratastest eemal...Aga sulle ei meeldi siis motikad?" küsis mees. Ehk ei sobinud taga istuda, vaid sobis sõita. Nagu autogagi, mõni ei saa kaasreisja lihtsalt olla.

"Parem jah," noogutas Aislinn. Ta ei saanud ju nii nõrk ka välja paista, et ühe mootorratta sõidu pärast kohe nii kutu. "Noh, ma tunnistan - need on ilusad, aga ma ei olnud varem ühe sellisega sõitnud ja see kiirus tuli veel eriti ootamatult ja kuigi ma olen sellises autos istunud, kus ka päris kiirelt sõidetakse, oli värskes õhus samal ajal olemine ikka päris hirmuäratav."

"Siis pead harjutama," arvas Thomas. Nad olid hetkel teisel korrusel, kolm veel jäänud. "Milleks sa raamatukogus nii õppisid, et magama jäid?" vahetas mees teemat. Eksam, aga milline? Ta ütles, et ta oli õpilane, ilmselt siis matemaatika või midagi sellesarnast.

Yeah, harjutama.. Vaevalt, et tal peale tänast veel võimalust sellega sõita tuleb. "Ajalugu õppisin," muigas Aislinn. Okei, okei, see ei olnud tegelikult väga igav aine.. Neidis oli lihtsalt eelmine öö ülimalt vähe magada saanud, tänu mingite naabrite kolistamisele ning oli terve päev väsinud olnud.

"Ma soovitan sul täna kohe magama minna," lausus Tom lõbusalt. "Muidu ajalugu kordub ja sa magad jällegi raamatukogus, ainult, et siis ei pruugi mind seal leiduda," lisas mees naeratusega. Täna oli üks päev, kus tuju oli hea ilma kanepi ja alkoholita.

"Ma arvan, et see mootorrattasõit ajas mul päris korralikult une ära," lausus Aislinn kergelt muiates, "ja peale selle ei ole ma päris kindel, kas ma homme kooli ka lähen. Võib-olla ainult korraks, ajaloo konsultatsiooni jaoks."

"Mul on väga kahju," vastas Tom muigega. "Hea tee peaks une tagasi tooma," sõnas mees. See pidi noorte neidude puhul väidetavalt aitama, Thomast ennast aitas aga kanep. "Ikka lähed kooli, haridust ei saa keegi ära võtta," lausus mees seejärel. Ta soovis, et oleks jäänud ametikooli edasi, aga loll oli, et sealt lahkus.

On on kahju. Aislinn kehitas selle tee peale õlgu. Ta jõi nii kui nii iga õhtu teed, eriliselt unisemaks see teda igatahes ei muutnud. "Ei, see ei muuda tegelikult midagi, kui ma ka homme läheks," lausus neidis kiirelt, "meil on vaheaeg kohe tulemas ja me ei tee hetkel eriti midagi. Ainult mõned järelvastamised, aga need on teistel."

"Nojah, siis saad puhata," vastas Thomas. Neljas korrus, ainult üks veel ja pidigi tüdruku korter kätte jõudma. Tom ikka veel eriti ei uskunud, et Aislinn oli ainult 18. Ta jutt ja käitumine ei reetnud seda ka.

Jeaah, nagu Aislinn oleks tegelikult 25-aastane salaagent olnud.. Nad jõudsid neidise korteriukseni ning jäid seisma. Ash vaatas hetkeks enda ust ning seejärel uuesti Alexit. "See on nüüd järjekordne reeglite rikkumine minu poolt, aga kuna sa juba nagunii siin oled ja ma ilmselt mõnda aega magama ei jää, siis.. äkki tuled sisse?"

"Kui ma tassitäie kohvi saan, siis tulen kindlalt," vastas Thomas naerarusega. Teda kohv väga üleval ei hoidnud, oli rohkem nagu tee eest. "Aga kas sulle õpetati, et võõraid ei tohi sisse lasta?" küsis veel mees muigega.