Starbucks njom

Oli üsna varajane hommik, kui Riley end juba välja vedas ning Starbucksi poole liikus. Jala, otseloomulikult. Värske õhk ja kõik selline. Riley kandis musti teksaseid ning sama värvi kampsunit, ise endiselt täieliku padjakaga. Ta tahaks veel magada, aga eii, ta pidi ikka üles ärkama mingi mõttetu telefonikõne pärast. Vale number. Ja magama ta enam ei jäänud ning kohvi ta kodust ei leidnud. Mis oli täiesti masendav.
Riley jõudis üsna pea Starbucksi ja õnneks seal järjekorda polnud. Mees tellis endale suure topsi kohvi ning istus ühe vaba laua taha, kui sealt kiirelt mitu värskendavat lonksu võttis, väsinud pilk nüüd topsil peatumas, sõrmed ümber selle põimitud.

Aislinn oli samuti üpriski vara üles ärganud, peamiselt küll kooli pärast, kuid alles hiljem sai ta teada, et kaks esimest tundi jäävad tal ära ning peale pikka toimetamist ju enam magama ei lähe. Selle asemel pani neidis kõik vajalikud kooli asjad õlakotti ning suundus majast välja, et enne kooli minekut Starbuckis üks hea kohv ära juua. Sinna jõudnud, tellis ta omale ühe topsitäie ning pöördus siis, et istuma minna, kuid avastas, et ühtegi vaba kohta ei ole enam. Ee.. Ta vaatas korra kella, mis näitas endiselt üpriski varajast aega. Samas ei tahtnud ta välja ka minna, sest ilmad olid juba üpriski külmad ning tänu selle otsis ta kiirelt piisavalt ohutu isiku, kelle juures maanduda ning avastanud ühe mitte sugugi halva väljanägemisega kuti, liikus Ash sinna, naeratades korra tagasihoidlikult. "Tere, kas ma võin siia istuda?" küsis ta.

Riley tõstis alles siis pilgu oma kohvitopsilt, kui keegi neiu temaga rääkima hakkas. Ta oli terve selle aja mõelnud, mida ta ülejäänud päevaga peale hakkab, sest hell, he was bored. "Jah, muidugi," ütles Riley enda huulile õrna naeratust tekitades, kui korra pilguga üle tüdruku oli käinud. Starbucksi lauad olid üsnagi täis ja Rileyl oli nagunii igav, seega ta ei keeldunud potensiaalsest vestluskaaslasest. "Miks nii vara väljas?" küsis ta uudishimulikult. Ta magaks küll suurima hea meelega edasi, mis siis, et tema, kui Valvur, seda eriti palju ei vajanud. As in und.

Aislinn naeratas tänulikult, kui talle istumiseks siiski luba anti (ta oli juba peas varuplaani loomas nii igaks juhuks) ning tõmbas omale tooli laua alt välja, et sellele istuda, võttes peale seda ka koheselt oma kohvist lonksu. Ta tõstis pilgu, kui küsimust kuulis, kutile. "Ärkasin, et kooli minna, aga tuli välja, et kaks esimest tundi jäävad ära ja siis avastasin, et mul ei ole midagi targemat teha, nii et otsustasin siia tulla," vuristas ta vastuseks ning hammustas siis kergelt huulde. Rääkis vist liiga palju.. "Ja sina?" küsis ta vastu.

Rileyl ei olnud selle vastu midagi, et tüdruk palju rääkis, see oligi hea. Siis ei teki seda ebamugavat vaikust. "Keegi valis numbri valesti ja helistas mulle... ja ma ei jäänud peale seda enam magama," muigas Riley. Päris ausalt. "Ma olen Riley, muide," lisas ta hetke pärast sõbralikult. Uued tutvused on alati toredad. Eriti kenade tüdrukutega, me gusta!

Aislinn kergitas üllatunult kulme, kuuldes kuti vastust. See võis küll päris veider ja samas ülimalt tüütu olla. Ta oleks ilmselt selle tundmatu täis sõimanud. "Ma olen Aislinn ja kui see nimi sulle liiga veider tundub, siis lühidalt võid Ash ka öelda," tutvustas neidis ennastki, kerge naeratus näol. Päris mitmed olid teda tema pärisnime asemel hüüdnimega kutsuma hakanud. Eks neile ei meeldinud ka see nimi või lihtsalt unustasid ära.

Veider nimi... prsh, Riley teadis tüdrukuid, kelle nimi on Riley, seega talle polnud see üldse väga veider. Tema meelest oli kahtlasem tutvuda samanimelise tüdrukuga. Või Morgan täpselt samamoodi. Aga see polnudki Riley päris nimi, seega ei midagi ületamatut. "Ja millega sa tegeled?" küsis Riley hetke pärast. Tundus selline tore tüdruk olevat. Noor ka, seega äkki õppis kusagil?

"Õppimisega, peamiselt," vastas Aislinn ning võttis seejärel lonksu oma kohvist, "kuid ma olen ka vabakutseline ajakirjanik. Ja üldse meeldib mulle kirjutada. Alati, kui mul vaba aega on." Ups, ta vist ei küsinud vaba aja kohta.. "Millega sa tegeled?" küsis neidis vastu, vaadates seejärel ka korra kella. Aega veel oli.

Noh, vaba aeg läheb ka tegevuse alla. "Mida sa õpid? Või käid veel keskkoolis?" uuris Riley ja võttis samuti oma kohvist kiire lonksu. Kirjutamine on ka tore asi. "Ma ei tegele eriti millegagi. Reisin palju ja aeg-ajalt käin klubides baarmenina tööl..." See oli tore.

"Käin veel keskkoolis. Viimases klassis õnneks," vastas Aislinn. Ta juba nii ootas ülikooli minekut.. Ära hakkas tüütama see keskkool juba. Ta kuulas Riley vastuse ära. "Oh, reisimine on lahe. Oleks mul ka võimalus palju reisida," lausus ta.

Nii noor. "Kui kooli lõpetad, siis saad reisida..." Riley peaks ülikooli minema. Prsh. Nagu tal sellise jama jaoks aega oleks. Nagunii oli tal iga päev oht, et ta tapetakse ära. Või pigem, tal väga mitte. Sest Valvurid olid nagu kinda hinnalised.

Vähemalt oli ta täisealine ja vanus 19 ei olnudki enam nii kaugel. Kõigest paar kuud veel. "Siis ma tahaks ülikooli minna," vastas Aislinn muiates, "ja enne oleks vaja korraliku töö saada ning elu järjele viia ja.." Ta jäi vait. "Noh, ühesõnaga jah - reisimisega läheb veel veidi aega," lisas ta lõpuks.

Riley noogutas tasa ning tühjendas veel veidi oma kohvitopsi. "Noh, peale ülikooli ikka saad," ütles Riley kergelt naeratades. "Ja vaheaegadel," lisas noormees tüdrukut tähelepanelikult silmitsedes. "Kuhu sa minna tahaksid?"

Peale ülikooli vast oli jah parem võimalus kui selle ajal. Selleks ajaks ei olnud ta enam ehk vabakutseline ajakirjanik, vaid sai ikka päris töö. "Ma tahaks Austraalias ära käia," naeratas neidis, "ja Hispaanias ja.. Või no kui enda maailmajaole jääda, siis Mehhiko tunduks ka suht lahe." All the places she would go..

Yeaah... all the places where Riley has never been to. Ta oli küll reisinud tegelikult, sest New York oli hetkel karbi viimane asukoht, aga ega ta just vaatamisväärsuste juures ei käinud janii. "Ma loodan, et sa jõuad nendesse kohtadesse," naeratas Riley.

"Mina ka," sõnas Aislinn, samuti naeratades. "Kas sa oled nendes kohtades käinud?" küsis ta. Võiks ju muljeid saada. "Kus sa üldse käinud oled?" Neidisele hakkas juba vaikselt tunduma, nagu tema oleks ainuke inimene, kes siin pidevalt räägib.

Erm... "Ei ole... Uus-Meremaa on kõige lähem Austraaliale, kus ma käinud olen, aga nendes ei ole," vastas Riley. Valetama ka ei hakka. "Ma olen suuremas osas Euroopas käinud... ja Venemaal ning Jaapanis." Vahepeal pidi ta hästi tihti oma asukohta vahetama, sest teda aeti taga. Fun!

Aislinnil läksid silmad üllatusest suuremaks. "Oh, need on siit ju nii kaugel," naeratas ta. No shit, Sherlock. "Meeldis sulle neis? Kus sulle kõige rohkem meeldis?" küsis ta. Ta ei saanud midagi salata, et oli Riley peale pisut kade - ta oleks ka tahtnud igalpool käinud olla.

Eh... noh, mõnest riigist ta lihtsalt sõitis läbi, sest tal oli fukcing kiire. "Seal on... teistsugused inimesed ja üldse kõik on teistmoodi... loodust on seal kah rohkem, ka linnades.." Riley muigas. Jap, ta oli päris palju maakohtades olnud.

"Ma kujutan ette," muigas Aislinn. New Yorkis tundus vahepeal, nagu ei oleks linnadel lõppugi ning elu käis üldse koguaeg ülimalt kiirelt ja tihedalt. Vahest oleks isegi hea kusagile vaiksesse ja rahulikku kohta minna ning lihtsalt lõõgastuda linnamelust.

Lõõgastuda linnamelust... ta oleks hea meelega kodus passinud, kui et seal kurat nendega kakelnud. "Aga see oli huvitav, seega ma soovitan sul reisida," naeratas Riley. Mõnes kohas oli ta kauem ka, ja rahulikumalt, ju.

"Ma siis tuletan su soovitust meelde, kui kord mul aega ja raha reisimiseks on," lausus Aislinn muiates ning võttis seejärel end kohvist lonksu. Hakkas juba vaikselt otsma saama, nuuks. "Tegeled sa muidu millegi muuga ka kui reisimisega?" küsis ta.

Heh. "Kui ma pikemalt kusagil peatun, siis ma mõnikord olen käinud mõnes baaris tööl või nii," vastas Riley. Seda ta tegi ka agendina, tema tööks oli baarmeni töö. That was fun.

"Välismaal baarmanina tööl?" imestas Aislinn. "Sa enne ütlesid jah, et sa oled väikestviisi ka baarman, aga ma sain aru, et lihtsalt vahest siin New Yorkis.." Ta jäi vait hetkeks. Baarman ja reisib palju? Kas nad mitte.. vähe ei teeninud?

Riley muigas. Njah. "Välismaal hakkab ka aeg-ajalt igav ja kui õigesti küsida, siis muidugi antakse paariks õhtuks tegevust," ütles ta kerge lõbususega. Baarmenid teenisid... piisavalt tema meelest.