Agatha oli teinud väikese muutuse enda välimuse juures. Ta oli oma juukseid heledamaks värvinud, olles nüüd hoopis punapea. Küll aga ei olnud ta oma silmadega midagi ette võtnud; need sobisid ideaalselt tema punaste juuste ja kahvatu naha juurde. Neidis oli omale huule külge kaks võltsneeti kinnitanud ja silmad raamis ta tumeda silmapliiatsiga, jättes endast pooleldi mässava, pooleldi süütu ja sõbraliku nukukese ilme.
Ka riietust oli ta muutnud, vahetades tumedad teksad ja sama värvi maika roosaka õhtukleidi vastu, mis talle ideaalselt sobis, olgugi, et peeglist vaadates kritiseeris Agatha ennast mõtteis.
Hoolimata sellest, et ta oli nüüd ohus, ei kavatsenud ta elu nautimata jätta. Pealegi: Division otsis ju mustade juustega tüdrukut, mitte punapead. Kuid isegi siis ei olnud nende pilt selge ja tüdruk seal arvutis ei näinud tema moodi väljagi.
Oma tuka eest ära koristanud, lasi Agatha ennast autoga klubi ette viia ning kaks turvameest astusid tema järel, kui ta klubisse sisenes. Mehed jäid seina äärde seisma ning teda pingsalt jälgima, kuid tüdruk ei teinud neist enam välja. Ta kõndis letini ja tellis omale kokteili ning jäi huvitatult ringi vaatama.
Noored liikusid ringi, pööritasid puusi ja vankusid tantsurütmis. Niiet see oligi siis see, mida noored tänapäeval "Tantsimiseks" kutsusid. Veider. Varem, seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel inimesed alles oskasid tantsida. Kuid nüüd... Noh, see oli midagi muud. Oma joogi kätte saanud ja selle eest ära maksnud, pani Agatha kõrre huultevahele ning jõi sealt ettevaatlikult.
ot. kinni!